Lole joga

Namma boahtá julevsámi julevus “dat guhte orru lullin”, mii ovdal leai vuovdesámiid namahus ja sáhttá mearkkašit “vuovdesámiid eatnu”.

Oulujoga

Čáhcefápmorusttet

Vattenfall AB

1880-logus ásahii ráđđehus lávdegotti guorahallat Ruvnnu sulložiid ja iežá báikkiid Trollhättangoržžis iskkan dihte jus gorži sáhtii šaddat sisboahtun Ruŧŧii. Guorahallan vuosehii ahte stáhta oamastii eanemus sulluid ja čáziid das birrasis ja oaivvilduvvui danin ahte Ruvdnu galggalii ásahit fápmorusttegiid guovllus. 1890-logus álggahuvvui gižžu stáhta ja priváhta doaimmaheddjiid gaskkas geas leai riekti hukset Trollhättana goržžis. Dála lágaid jelgii gáttiid oamasteaddjit sáhttet vuosttildit fápmorusttega huksema. Gárttai riektelaš proseassan ja boađus 1901 leai stáhtalaš čáhceriekti Trollhättangoržái. Stáhtalaš čáhceduopmolávdegoddi mii inventerii Ruvnnu čázi ja rávnnjiid ovdalaš vuolggasadji leai ahte stáhta galggai lihttoláigohit čáhcerivttiid ovttaskasaide, muhto dan sajis bođii jurdda ahte stáhta ieš galggalii hukset čáhcefápmorusttega Trollhättanii. Jagi 1905 stáhta ostii Trollhättan kanálafitnodaga, mii ovdal leai jođihan eanetlogu visot doaimmain gorže- ja slussaguovlluin, ja ásahusa Kungl. Trollhätte kanal ja Vattenverk. Jagi 1908 riikabeaivi mearridii nuppástit Trollhättestyrelsen Kungl. Vattenfallstyrelsenii mii jagi maŋŋil molssui nama Stáhta Vattenfallverketii. Stáhta Vattenfallsverk lea stáhtalaš oamastuvvon gávppašandoaimmahat 1909 gitta 1992 rádjái go doaibma rievddai oasusfitnodahkii Vattenfall AB:i, dát válbmanan dihte europálaš el-rávdnjemárkana heaitimis 1996.

1900-logu álgogeažis Vattenfalla ovddimus bargu leai hukset riikka čáhcefámu riikka industrialiserema buorrin ja maŋŋil elektrifierema. Dáid jagiid 1909-1920 gaskal gohččoda dávjá pionjearajagiid. Fitnodat huksii danin stuorra fápmorusttegiid Trollhättanii, Bårjåsii ja Älvkarlebyai.

Go dát vuosttaš huksehus leai válmmas, dies 1920, de Vattenfall manai eanet hálddaheaddji muddui. Gávcci jagis virgeolbmolohku njeiddii meastá 40 proseanttain, 1 200:s gitta 750:i. Bargiidlohku njeiddii vel eanet. Eanemus huksendoaimmalaš muttus Vattenfallas ledje sullii 4 000 bargi virgáiduvvon, muhto 1928 dušše sullii 300.

1930-logu gaskamuttus Vattenfall fas álggahii hukset čáhcefápmorusttegiid go fas álge gáibidit eanet el-rávnnji. Šaddan oidno lassáneamis virgáduvvon olbmuid loguin mii leai 4 000 jagi 1938 ja 14 000 jagi 1958. Jus galggai birget daid hástalusaid mii dát mielddisbuvttii Stáhta Vattenfallsverk čađahii stuorra ođđa-organiserema 1939 gos fitnodat juhkkojuvvui moadde stuorra huksenossodagaide ja máŋga hálddahuslaš guovlulaš organisašuvnnaide.

1969 rájis, go Vattenfall álggii hukset atomafápmorusttega Ringhalsas, gitta 1985, go goalmmát reáktor Forsmarkas bidjui johtui, leai fas stuorimus oassái huksendoaibma Vattenfallas. Leai maid dán áigodagas go huksejedje vel 13 fápmorusttega Julevädnoi.

Čáhcefápmohuksehus lahkonii loahpa 1980-logus. Vattenfall viiddidii dalle doaimmaset ja šattai “Energiijabálvalusfitnodat Vattenfall” ja dáinna oaččui stuorit gáibádusaid gánnáheapmái muhto maid garrasit dárkkistusa iežaset investeremiin.

Otne Vattenfall lea njunuš eurohpálaš energiijafitnodat sullii 20 000 mielbargiin ja 6 930 000 el-rávdnjegeavaheaddjiin.

Muitalusat

Eanet dieđut

Rapportat & dokumeanttat

Namma Fiilasturrodat Fiilasoarta Dáhton Viečča

Liŋkkat

Namma Dáhton

Dáhpáhusat Julevädno mielde