Mana ruovttoluotta

Kallioinen

Sotkamo čáhcejohtolagas leat guokte čáhcefápmorusttega. Dain vuolit lea Kallioinen, mii lea Sotkamos. Fápmorusttega plániiga Eino Pitkänen ja Jaakko Asikainen. Fápmorusttet váldojuvvui atnui 1957.

Koivukoski I-II & Koivukoski III Katerma

Historjjá

Sotkamo Ontojogas lea Kallioinen fápmorusttet, mii lea nubbi nuortarájis luoiti Sotkamo čáhcejohtolaga čáhcefápmorusttegiin.  Kajaani Oy huksii elfápmodoaimmahaga, ja huksen álggahuvvui 1955 ja gárvánii 1957. Kallioinen plánema álggahii arkiteakta Eino Pitkänen ja go son vádjolii, de su bargoguoibmi, inšenevra Jaakko Asikainen jotkkii barggu Pitkänen stiilla mielde.[1]

Jagi 2001 vuođđodivvojuvvon fápmorusttega oamasta dál UPM Energia.  Elfápmodoaimmahagas lea okta suopmelaš Kaplan –turbiidna, ja dat buvttada 13,5 MV fámu.  Fápmorusttega erenomášsárggus lea dan hui guhkes dimbariid sirdinmášiidna.[2]

[1] Veli-Pekka Huhmo. Oulujoen vesistön voimalaitosarkkitehtuuri. Oulu: Humanpolis Oy, 2017, 87

[2] Ibid, 87

 

Teknihkalaš dieđut

Oamasteaddji: UPM Energia

Gárvánan: 1957

Laktojuvvui čuovgafierpmádahkii: 1957

Plánejeaddjit: Eino Pitkänen, arkiteakta, Jaakko Asikainen, inšenevra

Fápmorusttet: Betoŋgaruŋgu, muvrejuvvon ja njuhttejuvvon

Erenomáš: Guhkes dimbariid sirdinmášiidna

Stáhtus: RKY (Riikkaviidosaččat dehálaš huksejuvvon kulturbiras. RKY 2009: Oulujoga ja Sotkamo čáhcejohtolaga fápmorusttegat)[3]

[3] Veli-Pekka Huhmo. Oulujoen vesistön voimalaitosarkkitehtuuri. Oulu: Humanpolis Oy, 2017, 87

 

Ássanguovlu

Kallioinen oktavuhtii lea huksejuvvon unna ássanguovlu, gos leat muoras huksejuvvon unna visttážat.  Visttit leat dál anus luopmovistin.

Govat

Visot govat vuolil leat oassi fápmorusttega historjjás. Don oaččut geavahit govaid persovnnalaš geavaheapmái muhto ii geavahit kommersiála oktavuođain dahje prentemiin min lobi haga. Deaddil gova stuoridit dan.

Gávnna eanet govaid

Muitalusat

Dás sáhtát lohkat iežáid muitalusaid fápmorusttega birra. Ja jus dus lea iežas muitalus de juoge fal dan. Beroškeahttá jus háliidat ahte almmuhuvvo dahje ii, de mii háliidit gullat du muitalusa.

Iežá muitalusat

Lea go dus iežas muitalus fápmorusttega birra dahje eallima birra eanu lahkosis.
Sádde du muitalusa

Diehtu gussiide

Dás vuolil sáhtát lohkat visot maid dárbbahat diehtit jus galggat mannalit fápmorusttegis. Goas lea buoremus mannalit fápmorusttegis, got don gávnnat dohko ja makkár njuolggadusat leat guovllus.