Mana ruovttoluotta

Ämmä

Ämmänsullo čoahkkebáikái huksejuvvon Ämmä fápmorusttet lei vuosttaš Emäjoga fápmorusttegiin. Aarne Ervi plánii fápmorusttega, man fápmu lei 16 MV.

Aittokoski Ämmäkoski

Historjjá

Emäjoga huksema doarjjabáikin lei mearriduvvon Suomusčoalmmi Ämmänsuolu.  Bargu álggahuvvui 1957, nu ahte guvlui huksejuvvojedje visttit, fuolahusráhkkanusat ja betoŋgastašuvnnat.  Mášiidnastašuvnna, buođu aládasa ja badje- ja vuollekanálaid boltun álggahuvvojedje seamma jagi čakčat.  Badjekanála, mii olii gitta Kiantajávrái, goaivun álggahuvvui mášiinnaiguin.[1]

Mášiidnastašuvnna, mas lei betoŋgaruŋgu, goaivun ovdánii johtilit, seamma ládje go betoŋgabarggut. Čázi sáhtii jođihit badjekanálii loahppajagi 1958. Seammás Kiantajávrris luoiti nubbi johka, Jalonhaara, gokčojuvvui eanabuođuin. Jagiid 1957-1961 huksejuvvon Emäjoga fápmorusttegat Ämmä, Seitenoikea ja Aittokoski huksejuvvojedje maŋŋálas bargun, nu ahte mášiinnat ja bargit sirdašuvve nuppi bargoeatnamis nubbái dađi mielde, go iešguđet bargomuddu gárvánii.  Ämmä fápmorusttet gárvánii 1959. Mekanisma laktui fápmojođasfierpmádahkii 14.11.1959.[2]

[1] Mauri Kuuskoski, Pekka Salminen, Jouko Vahtola, Paavo Vasala. Vesivoimaa Oulujoesta 50 vuotta: sähkölla eteenpäin. Oulu: Oulujoki Oy, 1991, 49-50

[2] Ibid, 50

 

Teknihkalaš dieđut

Oamasteaddji: Fortum Health and Power

Huksen: 1957-1959

Plánejeaddji: Aarne Ervi, arkiteakta

Kapasitehta: 16 MV gahččanallodat 10-13 m

Fápmorusttet: Betoŋgaruŋgu, semeantafiiberpláhtta

Erenomáš: Lea Ämmänsullo čoahkkebáikkis

Stáhtus: Riikkaviidosaččat dehálaš huksejuvvon kulturbiras - RKY 2009: Oulujoga ja Sotkamo čáhcejohtolaga fápmorusttegat.[3]

[3]

 

Ássanguovlu

Ämmä fápmorusttegii laktása gaskastuorra ássanguovlu, gosa leat huksejuvvon muoras unna visttážat.

Govat

Visot govat vuolil leat oassi fápmorusttega historjjás. Don oaččut geavahit govaid persovnnalaš geavaheapmái muhto ii geavahit kommersiála oktavuođain dahje prentemiin min lobi haga. Deaddil gova stuoridit dan.

Gávnna eanet govaid

Muitalusat

Dás sáhtát lohkat iežáid muitalusaid fápmorusttega birra. Ja jus dus lea iežas muitalus de juoge fal dan. Beroškeahttá jus háliidat ahte almmuhuvvo dahje ii, de mii háliidit gullat du muitalusa.

Iežá muitalusat

Lea go dus iežas muitalus fápmorusttega birra dahje eallima birra eanu lahkosis.
Sádde du muitalusa

Diehtu gussiide

Dás vuolil sáhtát lohkat visot maid dárbbahat diehtit jus galggat mannalit fápmorusttegis. Goas lea buoremus mannalit fápmorusttegis, got don gávnnat dohko ja makkár njuolggadusat leat guovllus.